Pada Elupuu sümboliga 21€

Mõõdud:  10x9.5x10cm
Kaal:u. 884g
Materjal: malm

Pada kasutatakse tavaliselt erinevates rituaalides. Paja võib täita liivaga, et saaks viirukeid sees hoida ja suitsutada. Pajal on stabiilsed 3 jalga.

Pada saab kasutada rituaalides tuletegemiseks ja viiruki põletamiseks. Rituaalides asetatakse pada altarile ringi keskele. Pada peetakse naiselikkuse sümboliks ja seda seostatakse jumalanna üsaga. Lisaks jumalannale sümboliseerib pada ka vee elementi, ümbersündi, surematust ja inspiratsiooni. Kevadriituste ajal täidetakse pada vee ja lilledega, talvisel ajal süüdatakse selles tuli, mis tähendab soojuse ja päikesevalguse taastulemist.
Malmpada toob endaga kaasa nägemusi salajastest iidsetest nõidadest ja võimsatest mullitavatest pruulidest. Nii pika ajalooga võib mõnda üllatada teadmine, et pada on rituaalides ikka veel laialdaselt kasutatav tööriist, ehkki võib-olla mitte päris samal viisil, nagu müüdid ja lood panevad meid uskuma. Emaka sümboliks peetav pada kannab endas tugevat naiselikku energiat ning seda saab kasutada mitmel erineval viisil.

Elupuu on võimas sümbol, mida on sajandeid ja kogu maailmas kasutatud erinevates religioossetes ja vaimsetes traditsioonides.
Iraani mütoloogias on mitmeid pilte pühadest taimedest ja puudest, mis on seotud elu, tervenemise ja igavikuga. Mõelge taimede kaitsjatele, puude ja surematuse jumalannadele.
Elupuu mõiste esineb bahá'í usu kirjutistes. See viitab seal Jumala Ilmumisele, kes ilmub inimkonnale aeg-ajalt suure õpetajana. Budismis on bodhipuu ehk banjan puu (Ficus religiosa), mille all prints Siddharta istus, kui saavutas Indias Bodh Gayas valgustumise umbes 2500 aastat tagasi ja sai Buddhaks (Ärganuks). Bodhipuust on seega saanud uue elu sümbol vaimse ärkamise mõttes.
Hiina mütoloogias kujutavad elupuud sageli ka fööniks ja draakon, kusjuures draakon tähistab surematust. Taoistlik lugu räägib puust, mis annab iga kolme tuhande aasta järel surematuse virsiku. Igaüks, kes sööb puuvilju, saab surematuse.
Antoine-Joseph Pernety, kuulus XVIII sajandi kirjanik ja alkeemik, tuvastas Elupuu koos Elu Eliksiiri ja Tarkade kiviga.
Puudel on germaani paganluses silmapaistev roll. Need esinevad mitmes tollest ajast säilinud tekstis ja isegi oma jumalate nimel. Elupuu esineb norra religioonis Yggdrasilina, maailmapuuna, mis hõlmab 9 valdkonda ja on seotud kogu elu kolme maagilise allikaga: tarkuse ja teadmiste allikaga, mineviku, oleviku ja tuleviku allikaga ning ruum, kosmos ise.
Puudel on ka Koraanis oluline roll. Datlipalmi mainitakse umbes 20 korda ja seda kirjeldatakse kui paradiisist pärit ja mürgituste ravitsejat. See on puu, mille all Maarja – Jumala sõnul – Jeesuse sünnitas. Oliivipuu kohta on kirjutatud: "Ta näitas puhast eluvee jõge, nagu selget kristalli, mis lähtub Jumala Talle troonilt. Keset teed ja teisel pool jõge kasvab puu elu, mis kannab iga kuu kaksteist korvi. viljaga. Ja selle puu lehed on inimeste terviseks."
Elupuud mainitakse 1. Moosese raamatus. Eedeni aia kuulsaim puu on hea ja kurja tundmise puu, mille vilja Aadam ja Eeva sõid, ajades nad paradiisist välja. Judaismis mainitakse ka elupuud ehk hingepuud. See puu toodab hingi ja seega elu ennast.
Elupuu motiiv on kindlalt kantud põlisameeriklaste traditsioonidest, sealhulgas Ojibwe kosmoloogiast. Elupuu esindab kõiki elusolendeid sellel planeedil ja universumis. Ta lööb elurütmi päevast päeva, aastast aastasse, elu elu järel. Ameerika põliselanikud hindavad kõike elavat ja oskavad oma vajadusi looduse poolt pakutavaga tasakaalustada.